Leiud

Eesti 952 perearstist olid 2025. aastal 65-aastased või vanemad 308 ehk 32,4 %, 2013. aastal 12,7 %; kõigist arstidest 23,5 %. Perearstiabi täidetud ametikohti oli 100 000 elaniku kohta 59,5, 2015. aastal 63,7 (Tervise Arengu Instituut, THT002 ja THT009).

Väljaspool Tallinna, Tartut, Pärnut ja Narvat kulutasid 75 omavalitsust põhivara soetusele 2023.–2025. aastal keskmiselt 220 mln eurot aastas, 18 % vähem kui 2019.–2021. aastal, ehitushinnaga korrigeerituna 39 % vähem; neljas linnas jäi see samaks (Statistikaamet RR300, IA10).

Kohalike omavalitsuste 128 ehitushanke osast, mis jäid 2024.–2025. aastal raha puudusel lepinguta, sai sama hankija sarnase nimetusega töö kohta 9 kuu jooksul lepingu 40 %; kui kõik pakkumused lükati tagasi, oli see osa 55 % (riigihangete register).

Riigihangete registri lepinguteadete järgi jäi 2026. aasta jaanuarist septembrini kohalike omavalitsuste ehitustööde hankeosadest 8,8 % lepinguta põhjusel, et hankijal ei jätkunud raha (2024. aastal samal ajal 5,7 %); riigiasutustel 0,5 % (riigihanked.riik.ee).

Alla 25-aastaste töötuse määr oli tööjõu-uuringu järgi 2026. aasta juulis ja augustis 27,1 %, kõrgeim alates 2010. aastast; Töötukassas oli samal ajal 16–24-aastaseid registreeritud töötuid keskmiselt 6168 ehk 20 % vähem kui aasta varem (Eurostat une_rt_m, Statistikaamet TT065).

Töötukassas oli 2026. aasta septembri lõpus arvel 37 431 registreeritud töötut, 12,3 % vähem kui aasta varem ja vähim alates 2020. aasta veebruarist; tööjõu-uuringul põhinevas Eurostati kuureas kasvas töötute arv juunist augustini 51 000-lt 60 000-le.

Riigikogu lõpphääletustel, kus ei olnud vastuhääli ega erapooletuid ja poolt hääletas alla 51 liikme, oli poolthäälte mediaan 2017. aastal 49 ja 2018. aastal 48, mitte 50; 2019. aastal 42,5, 2022. aastal 36,5 ja 2023. aastal 25.

2026. aasta III kvartalis oli Eesti tööandjatel 675 718 töötajat, 1,1 % rohkem kui aasta varem; enim lisandus haldus- ja abitegevustes (+2822), ehituses (+1970) ja tervishoius (+1824), avalikus halduses oli 487 võrra vähem (MTA kvartalifail, seis 10.10.2026).

EHIS-is oli 1. juunil 2026 tugi märgitud 15 983 üldhariduskooli õpilasel (9,9 %), aasta varem 14 613-l (9,0 %); tavakoolides oli osa Harjumaal 6,2 % ja Põlvamaal 15,1 %, 1. septembril 2026 oli märge 3351 õpilasel (EHIS avaandmed, õpilaste arvud).

1. oktoobril 2026 õppis Eesti 416 koolis 1. klassis 14 288 last ja 92 koolis oli neid alla kümne; kui iga kooli 1. klass kahaneb 2032. aastaks sama palju kui tema omavalitsuse 0-aastaste arv 2020-2026, on selliseid koole 163 (EHIS, Statistikaamet RV0240).

1. jaanuaril 2026 elas Eestis 9265 0-aastast last (2032. aasta esimene klass) ja 14 889 6-aastast (2026. aasta oma), 37,8 % vähem; 77 omavalitsusest polnud ühelgi 0-aastaseid rohkem kui 6-aastaseid ja 46-s oli neid vähemalt 40 % vähem (Statistikaamet RV0240).

Osaühingutest, mis asuvad aadressil, kus on vähemalt 100 ettevõtjat, oli 2026. aasta III kvartalis vähemalt üks töötaja 8,5 protsendil, aadressil 1-9 ettevõtjaga 29,8 protsendil; käivet deklareeris 28,0 ja 32,4 protsenti (äriregister 12.10.2026, EMTA kvartalifail 10.10.2026).

2026. aasta jaanuarist septembrini registreeritud ja registris alles olevast 19 365 osaühingust 28,5 % asub aadressil, kus on vähemalt 100 ettevõtjat; 2015. aastal registreeritutest 7,8 % (äriregistri avaandmed, fail 11.10.2026).

Eesti majutusettevõtetes majutati 2026. aasta juunist augustini 775 388 välisturisti, 10,8 % vähem kui 2019. aasta suvel; 65 % puudujäägist tuli Venemaa elanikest (65 303-lt 4667-le) ja Eesti elanikke majutati 69 155 võrra rohkem (Statistikaamet TU131).

Diisli pumbahind tõusis 2026. aasta veebruarist septembrini 48 %, aga diiselautode osa Eestis esmaregistreeritud sõiduautodest oli juulist septembrini 29,8 % (aasta varem 27,9 %) ja uusi elektriautosid registreeriti 537, aasta varem 214 (Transpordiamet, EL Weekly Oil Bulletin).

6 kuu Euribor tõusis 2026. aasta veebruarist septembrini 2,14 protsendilt 2,92 protsendile ja Eesti uute eluasemelaenude keskmine intress augustiks 3,77-lt 4,26-le; 150 000-eurose 30-aastase laenu kuumakse on sellega 68 eurot suurem (EKP andmeportaal).

Eesti tarbijahinnad olid 2026. aasta septembris 3,55 % kõrgemad kui aasta varem (augustis 1,51 %); üle poole tõusust andis transport ja diislikütuse keskmine pumbahind oli 2,08 €/l, 59 % kõrgem kui 2025. aasta septembris (Statistikaamet IA002, EL Weekly Oil Bulletin).

Eestis juhtus 2011–2025 kahel nädalal pärast oktoobri kellakeeramist kella 16 ja 19 vahel 109 jalakäijaga liiklusõnnetust, kahel nädalal enne 39; kasv oli kõigil 15 aastal ja jalakäijata õhtuseid õnnetusi ei tulnud juurde (Transpordiamet, liiklusõnnetuste avaandmed).

Eestis juhtus 2011–2025 pimedal ajal valgustamata teel 292 jalakäijaga liiklusõnnetust ja neis hukkus 88 inimest ehk 30 iga 100 õnnetuse kohta; valgel ajal ja põleva tänavavalgustuse all hukkus 4 (Transpordiamet, liiklusõnnetuste avaandmed).

2026. aasta II kvartalis oli Eesti palgasaajate kuuenda kümnendiku piiril (bruto 2138 €) netopalk aastaga 15,7 % suurem, kolme alumise kümnendiku piiril 6–7 %; hinnad tõusid 3,1 %, vahe tuli maksuküüru kaotamisest (Statistikaamet PA111 ja IA021, EMTA maksureeglid).

Maksuküüru kaotamine 2026. aastal jätab II kvartali palkade juures mediaanpalga saajale kuus juurde Tallinnas 154 €, Narvas 32 € ja Mustvees 25 €; palgasaajate ülemine pool saab umbes 82 % kogu võidust (EMTA maksureeglid, Statistikaamet PA117 ja PA111).

1. oktoobril 2026 hakkas uus redaktsioon kehtima 103 kehtival seadusel, 87-l neist samal päeval jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse muutmismärkega; aastatel 2014–2026 muutis üks akt samal päeval rohkem seadusi ainult neljal korral (Riigi Teataja API).

Karistusseadustiku väheväärtusliku varguse piir on alates 1.1.2015 muutumatult 200 eurot, tarbijahinnad tõusid 2015–2025 61 %; PPA andmetes langes kuni 499-euroste poevarguste väärtegude arv 2023–2025 1420-lt 854-le, kuritegude oma kasvas 1579-lt 2202-le (Riigi Teataja, IA001).

PPA avaandmetes oli 2025. aastal kauplustes toime pandud vargustest kahjuga kuni 499 € kuriteona (KarS § 199) märgitud 72 %, 2016. aastal 40 % ja 2024. aastal 59 %; selliste poevarguste arv jäi igal aastal 2600 ja 3300 vahele (avalikus kohas toime pandud süüteod, 2016–2025).

Riigihangete registri lepinguteadetes 2024. jaanuarist 2026. septembrini oli toiduainete väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankeosadest 80 % põhjenduskoodiga below-thres (alla rahvusvahelise piirmäära), eelmise menetluse ebaõnnestumisega 4,7 % (riigihanked.riik.ee).

3. oktoobril 2026 ootas Riigikogus I lugemist 46 seaduseelnõud; enne sügisistungjärku algatatud 20 seas ei olnud ühtegi valitsuse eelnõu; 14.09–2.10 algatatud 29 valitsuse eelnõust 17 jõudis I lugemiseni, 13 fraktsiooni ja liikmete eelnõust mitte ükski (api.riigikogu.ee).

Eleringi avaandmete väli solar_energy_production (api/system) näitas 14.–29. septembril 2026 kaheksal päeval kella 9–17 igas veerandtunnis täpselt 0, kuigi ERA5 keskpäevakiirgus oli neil päevil 114–481 W/m²; aprillist 2025 augustini 2026 ei olnud ühtegi sellist päeva.

Riigieelarvesse laekus 2026. aasta augustis käibemaksu 375,8 miljonit eurot, 5,6 % rohkem kui aasta varem, esimesel kuul, kus mõlemad pooled kannavad 24 % määra; eelnenud 12 kuu kasv oli toorelt 11,5 %, määratõusuga korrigeeritult 2,2 % (MTA laekumiste avaandmed).

4. septembril 2026 I lugemist oodanud 27 Riigikogu seaduseelnõust (juhuvalim) said 2. oktoobriks I lugemise sündmuse kõik 8 valitsuse eelnõu, 14.–29. septembril, aga ainult 6 fraktsioonide ja liikmete 17 eelnõust; 12 ootab edasi, vanim aprillist (api.riigikogu.ee).

Riigikogu täiskogus oli 2026. aasta septembris 30 avalikku hääletust, neist 14 lõpphääletust, mis on septembrite 2012–2026 suurim lõpphääletuste arv (varasem tipp 13 aastal 2024); 11 hääletust 30-st toimus 30. septembril (api.riigikogu.ee).

ECDC ERVISS-i Eesti ägeda hingamisteede infektsiooni (ARI) määrad 2025. aasta 40. kuni 2026. aasta 20. nädalani tõsteti septembris 2026 tagantjärele mediaanis 1,56 korda, varasemaid hooaegu ei muudetud (ERVISS-i nädalased snapshot'id 7.08 ja 25.09.2026).

ECDC ERVISS-i Eesti andmetes oli perearsti gripilaadse haiguse (ILI) määr 2026. aasta 17.–35. nädalal keskmiselt 75 pöördumist 100 000 elaniku kohta (2023–2025: 109–132), ägeda hingamisteede infektsiooni (ARI) määr aga 178 (2023–2025: 96–123).

Päikeselisel tööpäeval oli Eleringi mõõdetud elektritarbimine kell 10–15 hommiku- ja õhtutundide suhtes 2019. aastal 27 MW ja 2026. aastal 165 MW madalam kui sama kuu pilvisel tööpäeval (aprill kuni september; Elering api/system, Open-Meteo kiirgus).

Eesti elektritootmine kattis tarbimise 1. aprillist 26. septembrini 2019. aastal 18 protsendil tundidest kella 0 ja 6 vahel ja 0,6 protsendil kella 10 ja 15 vahel; 2026. aastal öösel 0,6 ja keskpäeval 39 protsendil (Elering, api/system).

WHO ja UNICEFi hinnang Eesti rotaviirusvaktsiini hõlmatusele oli 2023–2025 registrist 2,4–3,4 punkti madalam (2025: 80 ja 82,8), kuigi difteeria-, polio- ja Hib-vaktsiini hinnangud langesid 2024–2025 registriga kokku 0,4 punkti täpsusega (WHO GHO ROTAC, TAI NH10).

Kergliikuriga inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli jaanuarist augustini kell 22–05 aastal 2022 103 ja 2026. aastal 49, päeval 174 ja 170; kergliikurita öiseid õnnetusi oli mõlemal aastal 103 (Transpordiameti avaandmed, 2021–2026).

Riigikogu sügisistungjärgu kahel esimesel nädalal 14.–25.09.2026 algatati 45 eelnõud, 2019. aastast enim (varem 17–38), 29 neist avapäeval; 2019–2025 jäi pärast suurt algust järgmise nelja nädala algatusi vähemaks (korrelatsioon -0,67) (api.riigikogu.ee).

WHO ja UNICEFi hinnang Eesti leetrivaktsiini teise doosi (13-aastaselt) hõlmatusele langes 2015. aasta 92 protsendilt 2025. aastal 75-le: 26 EL-i riigi suurim langus, ja 2025. aastal on madalam ainult Rumeenia 68 ja Belgia 73 (WHO GHO, näitaja MCV2).

Riigikogu lõpphääletusi, kus vastu ja erapooletuid ei olnud ja poolt hääletas alla 51 liikme, oli 2017–2021 aastas 0–5 %, 2023–2026 aga 16–19 %. Antud hääli oli hääletuse kohta 2017–2021 keskmiselt 74, alates 2022. aastast 60, igas suuremas liigis (api.riigikogu.ee).

Vähemalt 1000 töötajaga omavalitsustest on keskmine brutokuupalk mediaanist kõige kaugemal Narvas: 2026. aasta II kvartalis 1723 ja 1335 eurot, suhe 1,29 (Tallinnas 1,23, Eestis 1,22). Narva on esikohal 15 kvartalis 22-st (Statistikaamet PA117, 2021–2026).

Statistikaameti esialgne sündide registreerimiskuu tabel (RV061) annab alates 2016 igal aastal 0,5–2,1 % vähem sünde kui lõplik sünnikuu tabel (RV10), 2008–2015 enamasti rohkem; registreerimiskuu ja sünnikuu kattuvad 97 % ulatuses (Statistikaamet, 2006–2025).

MTA käibedeklaratsioonide 2026. aasta koondfailis (pealkiri jaanuar-august, genereeritud 7.09) on seitsme kuu deklaratsioonid: kaubandus annab 61 % netokäibemaksust, ehituse osa langes aastaga 11,1 protsendilt 9,2-le ja energia osa kasvas 2,9-lt 4,6-le (emta.ee avaandmed).

Kergliikuriõnnetuste öine osa (kell 22–05) langes jaanuarist augustini 2022–2026 Tallinnas 43 protsendilt 30-le ja mujal Eestis 28-lt 13-le; alaealise osalusega on Tallinnas 16 % ja mujal 38 % õnnetustest, tänavu mujal 49 % (Transpordiameti avaandmed, 2021–2026).

Eestis registreeriti 2026. aasta augustis 754 sündi ja 1171 surma; jaanuarist augustini on sünde 38 % vähem kui 2019. aasta samal ajal, surmasid peaaegu sama palju, ja iive on kaheksa kuuga 4310 miinuses (Statistikaamet RV061 ja RV04, 22.09.2026 tõmme).

Kergliikuri osalusega inimkannatanuga liiklusõnnetustest juhtus 2021–2026 kella 22 ja 5 vahel 29 %, muudest 11 %. Jaanuarist augustini langes öö osa 2022. aasta 37 protsendilt tänavu 22-le, alaealise osalusega õnnetuste osa kasvas 22-lt 34-le (Transpordiameti avaandmed).

Äriregistri avaandmefailist kadus 31. augusti ja 21. septembri 2026 tõmbe vahel enne augustit registreeritud 374 647 ettevõtjast netos 526 ehk umbes 2,4 protsenti aasta peale: 238 osaühingut, 123 mittetulundusühingut ja 113 FIE-t (avaandmed.ariregister.rik.ee).

Riigikogu sügisistungjärgu esimesel töönädalal oli 2012–2020 igal aastal 1–4 avalikku hääletust, 2021–2026 aga 7–24 (tänavu 7). Aasta hääletuste koguarvus sama astet ei ole: aastate mediaan on 401 ja 530 (api.riigikogu.ee/api/votings).

Riigikogu registris on 222 kollektiivset pöördumist: 2 aastal 2014, 32 aastal 2023 ja 21 selle aasta 9. septembriks. Aastatel 2023 kuni 2025 esitatud 77-st on registris komisjoni seisukoha kiri 65-l ja mediaanaeg esitamisest selle kirjani on 113 päeva (api.riigikogu.ee).

2022. aastal oli Viimsi valla töökohtade keskmine palk 92 % Eesti omast, Viimsi elanike keskmine brutotulu 133 %; Tallinnas 118 ja 113 %. Madalaima palgamediaaniga maakonna ja Tallinna suhe on 2021.–2026. aastal püsinud 0,68 juures (Statistikaamet PA117, PA119, ST004).

WHO ja UNICEFi hinnang Eesti leetrivaktsiini esimese doosi hõlmatusele 2025. aastal on 83 %, EL-27 seas Rumeenia järel teine madalaim; riigi registris on kaheaastaste hõlmatus 75,9 % ja vaktsineerijate aruannete doosid katavad 95,7 % sünnikohordist (WHO GHO, TAI NH11, NH20).

Madalaima ja kõrgeima palgamediaaniga omavalitsuse suhe kasvas 2021. aasta II kvartali 0,56-lt 2026. aasta II kvartaliks 0,61-le, kuid Tallinna mediaan kerkis 112,5 protsendilt 115,5-le Eesti omast ja üle Eesti mediaani on 78 omavalitsusest seitse (Statistikaamet, PA117).

Leetrite esimese doosi saanud laste arv Terviseameti kvartaliaruannetes oli 2022–2025 91–96 % eelmise aasta sündidest, kuid tervise infosüsteemil põhinev kaheaastaste hõlmatus samadel sünnikohortidel on 76–77 %; 2012–2020 erinesid kaks kanalit alla 6 punkti (TAI NH20, NH11).

Kaheaastaste laste hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiiniga oli Eestis 2021. aastal 89,4 % ja 2022. aastal 74,7 %, difteeria-teetanuse vaktsiiniga 89,5 % ja 85,3 %; kahe vahe oli 2002–2021 alla 2,5 protsendipunkti ja on 2022–2025 olnud 9,4–10,6 (TAI tabel NH11).

Riigihangete lepinguteadetes 2024. jaanuarist 2026. augustini oli väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse osakaal hankeosadest IT-teenustes 19,6 %, tarkvaras 18,2 %, toidus 15,7 %, meditsiinis 2,9 % ja ehituses 1,0 %; keskmine 4,4 % (riigihanked.riik.ee avaandmed).

Registreeritud töötuid oli Eestis 2026. aasta augustis 38 376 ehk 22 % rohkem kui 2019. aasta augustis; 16–24-aastaseid oli 6002 ehk 92 % üle 2019. aasta taseme, 25–54-aastaseid 17 % ja vähemalt 55-aastaseid 6 % üle (Statistikaamet TT065, Töötukassa andmed).

1.–13. septembril 2026 andis Eleringi päikeseväli tundidel päev-ette hinnaga alla 10 €/MWh 0,78 MW iga W/m² kiirguse kohta, muudel tundidel 1,18; 2024. ja 2025. aastal odav tund saagist ei langetanud (1,34 vs 1,28; 1,25 vs 1,30). Allikad: dashboard.elering.ee, Open-Meteo ERA5.

Eleringi päikesevälja keskpäevatase 1.–13. septembril oli 2024. aastal mediaanina 625 MW, 2025. aastal 564 ja 2026. aastal 416; 2026. aasta mai, juuni ja august olid 2025. aasta samadest kuudest kõrgemad, juuli ja september madalamad (dashboard.elering.ee/api/system).

Riigikogu registris on muudatusettepanekute dokument enamasti docx ja asice: 70 dokumendi valimis 2019–2026 oli 46 docx, 18 pdf ja 6 doc; täht õ oli kõigis docx-ides ja 18 pdf-ist kahes; 2025–2026 liikmete 9 dokumendist on pdf 6, fraktsioonide 13-st 1 (api.riigikogu.ee).

Eesti abielude tippkuu oli 1930. kuni 1960. aastatel detsember, 1970. kuni 2000. aastatel august ja 2010. aastatest juuli; 2015–2024 oli juuli päevakeskmine 196 % ja jaanuar 55 % aasta keskmisest, sünnid ja surmad kõiguvad 88–114 % vahel (Statistikaamet RV262, RV40, RV10).

Riigikogu eelnõude registris on muudatusettepanekute dokumendid skannitud paber: 41 dokumendi valimist sisaldas pdf-i tekstikiht tähte õ kahes ja kahes tekstikihti ei olnud üldse, kuigi sama dokumendi pealkiri API-s kirjutab sõna eelnõu õigesti (api.riigikogu.ee).